Sammuli laager

Hommikul mingi 9 talli vni, teised viisid just Rubensit sammulisse. Jätsin eelmine õhtu Ferrara tuppa, ta oli nagu mingi saiko mul seal, hüppas boxis ringi ja karjus jms. Teised olid väljas enamus, ainult paar täkku sees. Mm, mõtlesin et viin ta välja muru sööma veits et rahuneb maha äkki, siis seal pani käekõrval kahe jala peale püsti jne. Lasin jooksuaeda siis . Möllas seal veits ja pärast oli maha rahunenud. Siis panin Patu auto peale, Ferrara oli ainult ühe korra sõitnud, mingi ülevaatustele. Jumala ilusasti tuli peale minuga .Sõit läks rahulikult. Sammulis panin boxi ja wtf ta oli siin poole rahulikum kui kodus. Vaatasime trenne veits , siis ise ka sõitma .Esimene päev Kadri trenn. Ferrara oli hästi rahulik, pidin hästi palju edasi sõitma teda a hullu ei pannudki kordagi. All jooksis ka suht pehmelt, ei elanud käepeal nagu vahel, mõnus kõik .Ei vajunud välja ka kuskile ja kõik oili ok .Galopp polnud nii hea, tegime nii vähe seda. Mm  , nagu suri välja koguaeg, ei astunud, ainult elas kuskil all ja siis valgus ringi, ise nagu ei viitsinud üldse ta mõleda galopi ajal .Aga see selleks, palav oli ja suht palju aktiivstet traavi oli tehtud enne. Pärast pesin ära, elurahulik oli, mingi jõi vooliku otsast jms. Siis viisin õue, Jaffa ja Patuga, ilusasti said läbi täitsa :)  .

Laupäevake

Nii nii, läksin siis talli ja thatsin raudselt 2 hobust jõuda teha .Aega oli päris kaua .Läksin koplisse ja Ramona II tuli vastu.Suvel oli koguaeg probleem, ei saanud kätte ma teda jne aga nüüd on nii rahulikuks läinud. Vanemad - Pramona , Rowen. Vanavanemad Pateetika,Kateris,Versija,Royalist. Ehk siis on ka Prohvetit sees . Hästii nunnu tibuke ,2 hetkel. Mõtlesin et võtan ta siis juba tuppa kaasa, puhastan jms.Kuna hobused nüüd suvekoplis polnudki Ramona veel sealt tuppa kõndinud.Alguses vaatas küll suurte silmadega kohtunike maja, tõkkeid platsil, palke jne. Käisime nuusutasime ära ja välja viies polnud mingit probleemi nendega.Sellised hobused mulle meeldivad.Toas siis andsin süüa talle veits ja puhastasin. Lõikasin lakka, saba. Siis mõtlesin kas julgen talle sabasse sussu lasta , julgesin ja ta oli ülirahulik. Järelikult pole mingi crazy prohvet.Mm, siis tegin kabjad rasvaga, tagumise kabja juures mõtlesin kaua kas julgen. Ikka riskisin ja ei saanudki pauku kirja. Nii tubli. Järgmisena võtsin Santoriini. 3a , suht hulluke veel, ema Versija, isa Spartakus. Tal komme ennast kordel üle selja tõmmata täiesti lampi. Mõtlesin et täna midagi külge ei pane ja hüpatan kordel veits .Tal on naljalt lühikesed esijalad nagu Versijalgi. Siis kui hüppas siis ei osanud neid panna kuskile, taguots käis küll pullit aga maandus üli kõva pauguga .Lõpu hüpped isega natuke nagu olid midagi .Järgmisena siis pakkus Kristi mulle Krabut sõita. Natuke sees, seal oli väga heaa, eest üli pehme .Õues passis kõike ja edasi ei liikunud aga see selleks .Siis lõpuks Ferrara. Mõtlesin et ükskõik lähen seekord kohe välja. Läksin muruplatsile. Kui haige. liivaplatsil võib perfektselt joosta aga murul nagu ma ei tea mis .Alguses tahtis uhada, sain ta tagasi ja siis ta oli vägaa mõnus. Voldid värgib  ,pehme ei vajunud jms. Ja siis galopp. Jooksis niii super hästi, kandis ennast, astus edasi samas ei valgunud laiali, ja siis tulid teised hobused. Tegin poolistakus. Ja hobused tulid aia taha. Kõigepealt hakkas kihutama, võtsin voldile, seal hakkas vajuma küljega, vajus vajus, siis teised ´hobused hirnusid siis ta hakkas ka karjuma ja siis põmm tagant üles ja siis rodeo ja ma muidugi jälle kukkusin .Noo see hobune oskab minust lahti saada. Selga tagasi ja jälle oli ok. Läksime siis liivakele lõpus ja seal oli nii mõnus kui saab, tegin kohe päris pikalt veel , lõpuks oli väsinud ma loodan. Homme plaan kordetada teda.

Risotto

Ongi jõudnud kätte aeg Risottost päriselt loobuda. Ma teadsin koguaeg, et see saabub, aga siiski jääb ta alatiseks mulle südamesse, see on KINDEL !  . Kullakallike, kes polnud päris poni, veidi suurem, oli niii erilise iseloomuga. Mu esimene . Ruunapoiss, sünd 2005, ema Rita, isa Raksel. Kui ma talli läksin oli ponike alles kolmene, juba käis grupi trennis. Esimesena sõitsin temaga , oijah ,kartis stekki hirmsasti, seda sain alles 2 nädalal teada, eelnevalt olin koguaeg stekki kasutanud. Ma ei tea, aga meil klappis kuidagi nii hästi.. Temaga siis 1 traav, 1 galopp, kus oleksin peaaegu seljast maha valgunud. Esimene rist - paar korda tulin traavis ,3 v 4 kord kukkusin üle pea maha. Kummaline, täpselt Risotto ette, ta nagu astus, jalg oli juba minukohal ja siis kuidagi jättis selle jala sinna õhku rippuma ja astus sammu tagasi niiet mulle peale ei astunudki. Ka esimesed koolisõidu võistlused olid temaga . Sammu traavi skeem ja esimene koht !! Ossa pagan kui õnnelik ma olin. See oli 2008 viimasel v  eelviimasel päeval. Teine sammu traavi skeem veel umbes kuu pärast ja jee, jälle esimene koht. 2 roosat rosetikest mul kodus nende võistluste eest. Veel temaga esimene lattaed mida kahkjuks ei mäleta. Esimest okserit ja nitzat mäletan küll, need olid samas trennis. Ja ta ei tõrkunud. Ise olin seljas kindlasti nagu jahukott, siis oli vist Risotto juba neli. Kukkusin mitmeid kordi, põhiliselt süsteemide vahel, ma ju ei osanud ,tema vist ka ülihästi mitte. Jäin tihti süsteemi vahel passima ja kuidagi ma siis sealt alla sadasingi. Jõudsime esimeste võistlusteni , Sammuli. Peale mingit tõket kaotasin jalused ära ja lõpuni ilma jalusteta. Küll 60-80 aga siiski puhas sõit ja laps jube õnnelik. Peale seda võtsime veel osa koolisõidu võistlustest, seekord juba galopi skeemid. Ühes olime 3 ja teine oli selline kus kõik kes üle 50 prossa said said roseti. Nii oli meil juba 5 rosetti :) . Peale seda tuli Nuiamäe karikas, esimene 80 cm mis tundus jube suur. Sõit läks päris hästi aga kuna siis veel ajapeale ei sõitnud siis mingi 14 koht, autasustamisest jäime küll välja aga no see polnud küll põhiline. Siis jällegi 80 cm sammulis. Ka see oli puhas , teine tüdruk kes risottoga seda enne mind sõitis tõrkus välja ja kukkus veel alla ka. Ma ei teagi, miks meil läks nii hästi. Võibolla olime lihtsalt üksteise jaoks piisavalt head. Niiet siiamaani olin jõudnud risottoga esimene võistlus, esimene esimene koht, esimene tqakistussõidu võistlus, esimene 80 cm. Talv oli vahel, vägapalju temaga ei jõudnud tegeleda kuid 2010 suve poole hakkasime jälle treenima ja Nuiamäe karikas. 80 cm puhas ja rosett, ja siis meie esimenee 100 cm. Oi issake kui närvis ma olin, polnud sellist parkuuri hüpanudki. Sõitsime siis igale sammu põhja, kökerdasime kuidagi, mina unustasin viimase tõkke ära ja tegime mingi x pöörde sinna peale aga puhas sõit !!! Ma olin niii õnnelik . Võistlejaid oli umbes 50 ja me saine viimas,e 13. auhinnalise koha. Jee jeee. Siis järgmine nuiamäe karikas .80 cm puhas kuigi e kujuta ette mis imeeasju me seal vahepeal tegime :P. 100 läks halvasti. Otsustasin ajapeale sõita ja lõpuks hoopis 12 kp, aga hobune oli mega. Siis veel sammuli, 80 cm muidu oli kõik perfekt, kõik klappis, hobune mõnus ja siis otsustas uksest minema panna ühel pöördel Päris ukseni küll ei jõudnud aga volt ja 4 kp. Meeter oli hea, mõnus, teesulust tõmbas mööda. Mina mõtlesin et 4 kp, aga pärast sain teada et 2 latikest olime kaasa ka võtnud. No see selleks jällegi, hobune oli siiski mõnna. Ja viimane võistlus. Nuiamäe, 80 cm mina olin nagu pasaaadu ausalt, aga puhas . Ja ainult 3 puhast niiet rosetikese saime ka. Ja siis meeter, ma tõesti ei tea mis mul vsee võistlus viga oli , aga hobune vedas niipalju välja kui suutis , 1 okser läks vänta, soendusel ka oli see sama ,koguaeg läks pekki enamustel se. See okser tuli siis alla, ja täna minu ''üliheale '' sõidule viimasele nizale tõmbas sealt korra mööda. Siiiski, minu süda sellele hobusele kuulub mõnes mõttes, kui palju ta mulle õpetanud, põhimõtteliselt kõik . Toredat elu sulle kalli !!!!

Nii nii ,  täna oli siis mõte hüpata. Panin valmis, bansby selga ja siis ei suutnud otsutada kuhu sõitma minna. Läksin siis korraks maneezi, viimati kui kohe välja tahtsin minna tahtis tema mind alla visata ja nüüd polnud kaua väljas sõitnud ka .Sees oli ok, tegin 2 ringi traavi seal ja siis võistlusplatsile, muruplats see. Väga nõme oli . Ferrara on tank. Lihtsalt vedas siia sinna, nii kui eet natuke lasin laks galopile, vajus igale poole, kui välimise säärega rohkem susursin jällegi kohe galopile. Katastroof. Kui lõpuks traavis maha rahunes siis galopp- aia äärde ei lähe, lihtsalt uhab,proovid aia poole sõita vahetab jala ära, voldil lihtsalt jookseb välja. Täitsa lõpp . Kui lõpuks juba veidigi arvestatav oli siis Ferrara oli läbimärg, mina samuti. Liikusime siis edasi liivaplatsile, kus ristike oli. Liivaplatsil oli perfektne. Väga midagi erilist ei nõudnud, paar ringi traavi, paar galopp aga oli eest pehme, kandis ise ja jooksis tagant peale. Siis ristike, polnud varem väljas hüpanud. Mõnusasti vaatas, ei passinud, liikus edasi ja hopstigi. Kõik oli väga ok välja arvatud soov peale ristikest paremale keerata ja uksest välja panna. Hüppepealgi pidin keerama teda, peale tõket ei tahtnud ka otse minna alguses, siiiski esimesed väli hüpped niiet andestatav. Tulin veel mõne korra seda ja siis kõrgemaks, umbes 80 v vetis suurem lattaed, mitte midagi kõrget. Seda tuli ka väga mõnusalt, samm glappis nii hästi ja ei munenud enne/peale tõket. Jäin rahule lõpuks siiski.

20.juuni,teisipäev

Üle mitme päeva talli siis jälle .Ferrara selline mõnuus paksuke ikka, ei teagi kuidas tal need kilod alla saada. Korralikult trennitegemine ehk lõpuks hakkab mõjuma, kui ei siis ehk mõne vähesema heinaga koplisse mõnne teise pontšuga.
Koplis siis sain kohe kätte ta a nii  kui kopli aiast välja jõudsin oli nagu draakon. Vahtis võistlusplatsi kohtunike maja, liivaplatsi tõkkeid , nagu esimest korda oleks käekõrval. Karjus, puhises , tahtis üle joosta jne. Üpris koomiline oli . Sees boxis ka hüüdis teisi koguaeg, järgmine hobune oli temast kõigest kahe boxi kaugusel. Väga kummaline. Valmis panin siis ka vahtis tavapäraselt rohkem. Maneezis oli aga vägaa okei, tõsiselt imelik. Alguses üritasin hästii palju lõdvestada, sammu pikemaks saada, väga hästi sai aru ja jooksis üli mõnusalt. Siis sõitsin teda veidi kokku, lahti jne . Ka see oli üllatavalt hea, voltides allus mulle ,kandis ise ennast ja ei üritanud vajuda kuskile. Nurkades ei tahtnud ka välja vahtida ja tavapäraselt kardetud tõkkehunnik ei tundunud ka imelik. Väga mõnus. Isegi galopp, liikus ise, polnud allamäge, voldil veidi üritas vajuda paarkorda aga ka mõistis lõpuks et ei tohi ikka nii . Jalga vahetasime ja siis  lõdvestasime päris. Väga rahule jäin. Kuna ilm oli tuuline jätsin seekord pesemise vahele.

Jee jee, plaan on Sammulisse laagrisse minna.
Trenne teevad Kullo,Kadri, Kairi ,Maiken. Kuluks meile ära küll :P

13 juuni läksin jälle talli. Pole olnud aega väga käia, eksamid lõpetamine jne. Kuna ta mul vähe crazyke kohati siis mõtlesin et ei hakka kaklema, panen tiidemani peale . Et natuke sellega kuni rahuneb ja siis võtan ära. Lähen selga, kõnnib ilusasti ,rahulikult. Tegin suht pikalt, taandasin, painutasin väikseid voldikesi jne. Siis traav, no pigistan, ajan häälega, ei lähe. Mõtlesin et wtf ,lihtsalt ei lähe tee mis tahad. Läheb siis teeb kaks sammu ja uuesti sammule kohe.  Mõtlesin et äkki jalgadega mingi värk. Lasin lahti korraks,jumala okeilt jooksis. Tõin siis korde ja šambooni, täiesti mõnusalt, hästi lõdvestnult jne. Jätsin šambooni peale ja selga uuesti. Traavile ja teeb paar sammu ja hakkab üritab must lahti  saada oma kauni rodeoga- õnneks ei saanud. Siis ma sain aru miks esialgugi see traav ei õnnestunud, kellelgi polnud ratsutamise isu. Kuna mu alla viskamine ei õnnestunud oli ta edasi väga meeldiv. Väga palju ei teinud sest see korde jms oli ta üpris ära väsitanud.

14 juuni oli sünna, läksin siis talli ja oli plaan hüpata. Viimastel kordadel oli väga väga halb olnud. Läheb ilusasti, samm klapib ja hüppab lihtsalt õhku ja õhus olles vajutaks keegi nagu pausi. Üliraske ja ebameeldiv seal seljas olla, hobusel endal ka ebamugav jms.  Hüppamise isu oli kohe täiesti kadunud mõneks ajaks, Panin siis keset maneezi lattaia,mõlemale poole 3m vahega latid. Ei plaaninudki seda nagu tõsta väga. Soendus oli üllatavalt hea, väga rahule jäin. Siis hüpped, no mõtlesin et tulen esimene kord traavis, vaatas natuke ja tegi oma tavapärase esimese hüppe, varu rikka. Siis teine kord juba galopis ja niii ilusasti vaatas ja tuli. Tõusis kohe õlgadest ja jälgis neid latte nii püüdlikult. Juba latil tõstis ennast ilusasti mitte ei uimanud üle . Tulin seda siis igalt poolt igast jalast. Ja õhku ka seisma ei jäänud ,tänu sellele tagumisele latile ilmselt. Tõstsin seda seal ja tulin igalt poolt. Lõpuks 100 cm. Esimene kord, ülihea. Teine kord teisest jalast, samm läks latile kohutavaalt alla ja lati ja tõkke vahele ta pmts ei mahtunud , hüppas ülialt mis on ta nõrgim külg aga puhtalt. Väga tubli, ei tõrkunud ega muud. Uesti ja täpselt sama jama, ma olen ikka kanakott küll .Ja sama puhtalt hüppas, kohe pingutas. Patsutasin ja tahtsin viimast korda tulla, samm klappis üli hästi, tõukas ja tõstis hästi ja kõik oli meeldiv, kaasaarvatud seljas olemine, mis ferrara tavapäraste hüpete puhul on üliraskendatud. Jäin väga rahule trenniga, pesin voolikuga ja viisin ta õue mitte liiga päikselist ilma nautima :) Ehk teghi sünnipäeva puhul tuju heaks .

http://www.youtube.com/watch?v=fXcf5FTV55U&feature=related

Our story

Ferrara - Sünd 2007
Ema - Forchalija
Isa- Lendroff's
Mära

Võtsin siis ta endale ette juunis, 2010. Õppis ilusasti kordel jooksma, sain selga jne. Kui plaan oli traavi tehta sain osaks väikesest rodeost ja maandusin. Otsustati, et tehakse ta tiineks ,et siis hoiab ennast rohkem vms .Siiski ta tiineks ei jäänud ja lihtsalt seisis mingi 2 kuud. Siis otsustasin ta jälle käsile võtta, panin talle selga liivapüksid. Jaa, need said ka vahvat rodeot tunda kuid mõne aja üpeale harjus ta nendega ja oli aeg taas mul selga minna. Edasi läksid asjad kordi ladusamalt. Sain selga, traavi jne. Paremat pidi oli juba perfektne, teistpidi tõmbas tihti saba jalgevahele ja minekut kuid saime sellestki peaaegu et üle. Tegime isegi lahtiselt sammu korra , kaks. Siis tulid ülevaatused. Hobune pidi nädala ainult vabahüppeid ja puhkust saama. Ülevaatustel oi parim mära, traavi eest sai 8,5 ja hüppas üle pukkide pmts. Vahva ja tore kõik, kuid peale ülevaatusi polnud kaua mul kedagi kes abistaks selga minna. Kui lõpuks taas seljas otsustas hoidja, et kohe võiks traavi ka teha. Jällegi mõnus tore rodeo ja mu selg sai maandudes üpris kõvasti haiget .Jälle sama jama, püksid selga jne. Ja lõpuksss sain ta sadulasse. Vahel küll ehmatamiste jms kuid siiski .Jõudime umbes oktoobris lahtiselt traavini jne.

Aasta alguses võtsime osa esimestest omavahelistest võistlustest, 40 cm. Teine tõke läks kaugelt ja talle ei meeldinud see ja peale tõket jällegi vahva rodeo ja mina maas. Uuesti selga ja puhas sõit. Veel korra võtsime osa omavahelistes. 80 kuni 90 cm. See oli puhas , kuu pärast esimest võistlust umbes. Nii me nüüd siis vaikselt arenemegi. :)