13 juuni läksin jälle talli. Pole olnud aega väga käia, eksamid lõpetamine jne. Kuna ta mul vähe crazyke kohati siis mõtlesin et ei hakka kaklema, panen tiidemani peale . Et natuke sellega kuni rahuneb ja siis võtan ära. Lähen selga, kõnnib ilusasti ,rahulikult. Tegin suht pikalt, taandasin, painutasin väikseid voldikesi jne. Siis traav, no pigistan, ajan häälega, ei lähe. Mõtlesin et wtf ,lihtsalt ei lähe tee mis tahad. Läheb siis teeb kaks sammu ja uuesti sammule kohe.  Mõtlesin et äkki jalgadega mingi värk. Lasin lahti korraks,jumala okeilt jooksis. Tõin siis korde ja šambooni, täiesti mõnusalt, hästi lõdvestnult jne. Jätsin šambooni peale ja selga uuesti. Traavile ja teeb paar sammu ja hakkab üritab must lahti  saada oma kauni rodeoga- õnneks ei saanud. Siis ma sain aru miks esialgugi see traav ei õnnestunud, kellelgi polnud ratsutamise isu. Kuna mu alla viskamine ei õnnestunud oli ta edasi väga meeldiv. Väga palju ei teinud sest see korde jms oli ta üpris ära väsitanud.

14 juuni oli sünna, läksin siis talli ja oli plaan hüpata. Viimastel kordadel oli väga väga halb olnud. Läheb ilusasti, samm klapib ja hüppab lihtsalt õhku ja õhus olles vajutaks keegi nagu pausi. Üliraske ja ebameeldiv seal seljas olla, hobusel endal ka ebamugav jms.  Hüppamise isu oli kohe täiesti kadunud mõneks ajaks, Panin siis keset maneezi lattaia,mõlemale poole 3m vahega latid. Ei plaaninudki seda nagu tõsta väga. Soendus oli üllatavalt hea, väga rahule jäin. Siis hüpped, no mõtlesin et tulen esimene kord traavis, vaatas natuke ja tegi oma tavapärase esimese hüppe, varu rikka. Siis teine kord juba galopis ja niii ilusasti vaatas ja tuli. Tõusis kohe õlgadest ja jälgis neid latte nii püüdlikult. Juba latil tõstis ennast ilusasti mitte ei uimanud üle . Tulin seda siis igalt poolt igast jalast. Ja õhku ka seisma ei jäänud ,tänu sellele tagumisele latile ilmselt. Tõstsin seda seal ja tulin igalt poolt. Lõpuks 100 cm. Esimene kord, ülihea. Teine kord teisest jalast, samm läks latile kohutavaalt alla ja lati ja tõkke vahele ta pmts ei mahtunud , hüppas ülialt mis on ta nõrgim külg aga puhtalt. Väga tubli, ei tõrkunud ega muud. Uesti ja täpselt sama jama, ma olen ikka kanakott küll .Ja sama puhtalt hüppas, kohe pingutas. Patsutasin ja tahtsin viimast korda tulla, samm klappis üli hästi, tõukas ja tõstis hästi ja kõik oli meeldiv, kaasaarvatud seljas olemine, mis ferrara tavapäraste hüpete puhul on üliraskendatud. Jäin väga rahule trenniga, pesin voolikuga ja viisin ta õue mitte liiga päikselist ilma nautima :) Ehk teghi sünnipäeva puhul tuju heaks .