![]()
![]()
Ongi jõudnud kätte aeg Risottost päriselt loobuda. Ma teadsin koguaeg, et see saabub, aga siiski jääb ta alatiseks mulle südamesse, see on KINDEL ! . Kullakallike, kes polnud päris poni, veidi suurem, oli niii erilise iseloomuga. Mu esimene . Ruunapoiss, sünd 2005, ema Rita, isa Raksel. Kui ma talli läksin oli ponike alles kolmene, juba käis grupi trennis. Esimesena sõitsin temaga , oijah ,kartis stekki hirmsasti, seda sain alles 2 nädalal teada, eelnevalt olin koguaeg stekki kasutanud. Ma ei tea, aga meil klappis kuidagi nii hästi.. Temaga siis 1 traav, 1 galopp, kus oleksin peaaegu seljast maha valgunud. Esimene rist - paar korda tulin traavis ,3 v 4 kord kukkusin üle pea maha. Kummaline, täpselt Risotto ette, ta nagu astus, jalg oli juba minukohal ja siis kuidagi jättis selle jala sinna õhku rippuma ja astus sammu tagasi niiet mulle peale ei astunudki. Ka esimesed koolisõidu võistlused olid temaga . Sammu traavi skeem ja esimene koht !! Ossa pagan kui õnnelik ma olin. See oli 2008 viimasel v eelviimasel päeval. Teine sammu traavi skeem veel umbes kuu pärast ja jee, jälle esimene koht. 2 roosat rosetikest mul kodus nende võistluste eest. Veel temaga esimene lattaed mida kahkjuks ei mäleta. Esimest okserit ja nitzat mäletan küll, need olid samas trennis. Ja ta ei tõrkunud. Ise olin seljas kindlasti nagu jahukott, siis oli vist Risotto juba neli. Kukkusin mitmeid kordi, põhiliselt süsteemide vahel, ma ju ei osanud ,tema vist ka ülihästi mitte. Jäin tihti süsteemi vahel passima ja kuidagi ma siis sealt alla sadasingi. Jõudsime esimeste võistlusteni , Sammuli. Peale mingit tõket kaotasin jalused ära ja lõpuni ilma jalusteta. Küll 60-80 aga siiski puhas sõit ja laps jube õnnelik. Peale seda võtsime veel osa koolisõidu võistlustest, seekord juba galopi skeemid. Ühes olime 3 ja teine oli selline kus kõik kes üle 50 prossa said said roseti. Nii oli meil juba 5 rosetti :) . Peale seda tuli Nuiamäe karikas, esimene 80 cm mis tundus jube suur. Sõit läks päris hästi aga kuna siis veel ajapeale ei sõitnud siis mingi 14 koht, autasustamisest jäime küll välja aga no see polnud küll põhiline. Siis jällegi 80 cm sammulis. Ka see oli puhas , teine tüdruk kes risottoga seda enne mind sõitis tõrkus välja ja kukkus veel alla ka. Ma ei teagi, miks meil läks nii hästi. Võibolla olime lihtsalt üksteise jaoks piisavalt head. Niiet siiamaani olin jõudnud risottoga esimene võistlus, esimene esimene koht, esimene tqakistussõidu võistlus, esimene 80 cm. Talv oli vahel, vägapalju temaga ei jõudnud tegeleda kuid 2010 suve poole hakkasime jälle treenima ja Nuiamäe karikas. 80 cm puhas ja rosett, ja siis meie esimenee 100 cm. Oi issake kui närvis ma olin, polnud sellist parkuuri hüpanudki. Sõitsime siis igale sammu põhja, kökerdasime kuidagi, mina unustasin viimase tõkke ära ja tegime mingi x pöörde sinna peale aga puhas sõit !!! Ma olin niii õnnelik . Võistlejaid oli umbes 50 ja me saine viimas,e 13. auhinnalise koha. Jee jeee. Siis järgmine nuiamäe karikas .80 cm puhas kuigi e kujuta ette mis imeeasju me seal vahepeal tegime :P. 100 läks halvasti. Otsustasin ajapeale sõita ja lõpuks hoopis 12 kp, aga hobune oli mega. Siis veel sammuli, 80 cm muidu oli kõik perfekt, kõik klappis, hobune mõnus ja siis otsustas uksest minema panna ühel pöördel Päris ukseni küll ei jõudnud aga volt ja 4 kp. Meeter oli hea, mõnus, teesulust tõmbas mööda. Mina mõtlesin et 4 kp, aga pärast sain teada et 2 latikest olime kaasa ka võtnud. No see selleks jällegi, hobune oli siiski mõnna. Ja viimane võistlus. Nuiamäe, 80 cm mina olin nagu pasaaadu ausalt, aga puhas . Ja ainult 3 puhast niiet rosetikese saime ka. Ja siis meeter, ma tõesti ei tea mis mul vsee võistlus viga oli , aga hobune vedas niipalju välja kui suutis , 1 okser läks vänta, soendusel ka oli see sama ,koguaeg läks pekki enamustel se. See okser tuli siis alla, ja täna minu ''üliheale '' sõidule viimasele nizale tõmbas sealt korra mööda. Siiiski, minu süda sellele hobusele kuulub mõnes mõttes, kui palju ta mulle õpetanud, põhimõtteliselt kõik . Toredat elu sulle kalli !!!!
![]()
Ongi jõudnud kätte aeg Risottost päriselt loobuda. Ma teadsin koguaeg, et see saabub, aga siiski jääb ta alatiseks mulle südamesse, see on KINDEL ! . Kullakallike, kes polnud päris poni, veidi suurem, oli niii erilise iseloomuga. Mu esimene . Ruunapoiss, sünd 2005, ema Rita, isa Raksel. Kui ma talli läksin oli ponike alles kolmene, juba käis grupi trennis. Esimesena sõitsin temaga , oijah ,kartis stekki hirmsasti, seda sain alles 2 nädalal teada, eelnevalt olin koguaeg stekki kasutanud. Ma ei tea, aga meil klappis kuidagi nii hästi.. Temaga siis 1 traav, 1 galopp, kus oleksin peaaegu seljast maha valgunud. Esimene rist - paar korda tulin traavis ,3 v 4 kord kukkusin üle pea maha. Kummaline, täpselt Risotto ette, ta nagu astus, jalg oli juba minukohal ja siis kuidagi jättis selle jala sinna õhku rippuma ja astus sammu tagasi niiet mulle peale ei astunudki. Ka esimesed koolisõidu võistlused olid temaga . Sammu traavi skeem ja esimene koht !! Ossa pagan kui õnnelik ma olin. See oli 2008 viimasel v eelviimasel päeval. Teine sammu traavi skeem veel umbes kuu pärast ja jee, jälle esimene koht. 2 roosat rosetikest mul kodus nende võistluste eest. Veel temaga esimene lattaed mida kahkjuks ei mäleta. Esimest okserit ja nitzat mäletan küll, need olid samas trennis. Ja ta ei tõrkunud. Ise olin seljas kindlasti nagu jahukott, siis oli vist Risotto juba neli. Kukkusin mitmeid kordi, põhiliselt süsteemide vahel, ma ju ei osanud ,tema vist ka ülihästi mitte. Jäin tihti süsteemi vahel passima ja kuidagi ma siis sealt alla sadasingi. Jõudsime esimeste võistlusteni , Sammuli. Peale mingit tõket kaotasin jalused ära ja lõpuni ilma jalusteta. Küll 60-80 aga siiski puhas sõit ja laps jube õnnelik. Peale seda võtsime veel osa koolisõidu võistlustest, seekord juba galopi skeemid. Ühes olime 3 ja teine oli selline kus kõik kes üle 50 prossa said said roseti. Nii oli meil juba 5 rosetti :) . Peale seda tuli Nuiamäe karikas, esimene 80 cm mis tundus jube suur. Sõit läks päris hästi aga kuna siis veel ajapeale ei sõitnud siis mingi 14 koht, autasustamisest jäime küll välja aga no see polnud küll põhiline. Siis jällegi 80 cm sammulis. Ka see oli puhas , teine tüdruk kes risottoga seda enne mind sõitis tõrkus välja ja kukkus veel alla ka. Ma ei teagi, miks meil läks nii hästi. Võibolla olime lihtsalt üksteise jaoks piisavalt head. Niiet siiamaani olin jõudnud risottoga esimene võistlus, esimene esimene koht, esimene tqakistussõidu võistlus, esimene 80 cm. Talv oli vahel, vägapalju temaga ei jõudnud tegeleda kuid 2010 suve poole hakkasime jälle treenima ja Nuiamäe karikas. 80 cm puhas ja rosett, ja siis meie esimenee 100 cm. Oi issake kui närvis ma olin, polnud sellist parkuuri hüpanudki. Sõitsime siis igale sammu põhja, kökerdasime kuidagi, mina unustasin viimase tõkke ära ja tegime mingi x pöörde sinna peale aga puhas sõit !!! Ma olin niii õnnelik . Võistlejaid oli umbes 50 ja me saine viimas,e 13. auhinnalise koha. Jee jeee. Siis järgmine nuiamäe karikas .80 cm puhas kuigi e kujuta ette mis imeeasju me seal vahepeal tegime :P. 100 läks halvasti. Otsustasin ajapeale sõita ja lõpuks hoopis 12 kp, aga hobune oli mega. Siis veel sammuli, 80 cm muidu oli kõik perfekt, kõik klappis, hobune mõnus ja siis otsustas uksest minema panna ühel pöördel Päris ukseni küll ei jõudnud aga volt ja 4 kp. Meeter oli hea, mõnus, teesulust tõmbas mööda. Mina mõtlesin et 4 kp, aga pärast sain teada et 2 latikest olime kaasa ka võtnud. No see selleks jällegi, hobune oli siiski mõnna. Ja viimane võistlus. Nuiamäe, 80 cm mina olin nagu pasaaadu ausalt, aga puhas . Ja ainult 3 puhast niiet rosetikese saime ka. Ja siis meeter, ma tõesti ei tea mis mul vsee võistlus viga oli , aga hobune vedas niipalju välja kui suutis , 1 okser läks vänta, soendusel ka oli see sama ,koguaeg läks pekki enamustel se. See okser tuli siis alla, ja täna minu ''üliheale '' sõidule viimasele nizale tõmbas sealt korra mööda. Siiiski, minu süda sellele hobusele kuulub mõnes mõttes, kui palju ta mulle õpetanud, põhimõtteliselt kõik . Toredat elu sulle kalli !!!! 
No comments:
Post a Comment